Hirvli KOOL

HIRVLI KOOL 1867-1971 

Kuusalu kihelkond oli nii minevikus kui praegugi arenenud kultuurieluga, kuigi hariduse saamise võimalused ei olnud siin just parimad. Juba 1720-ndail aastail nimetatakse kihelkonnas köstrikooli, kuid lugemisoskus kandus küladesse laiali siiski rohkem rahva enese käel ja hoolel. 1726.a. pastor Gerth kirjutas oma aruandes:“Ei ole enam minu kihelkonnas ühtki küla, kus poleks mõningaid lapsi, kes õpetavad teisi lugema.“

Kuusalu pastor Ed.Ahrens oli tuline koolide vastane. Tema pooldas kodus õppimist ja õpetamist ja kirikuõpetaja „katsumist“. Ja et kui leeri ajaks ei ole lugemine selge, siis tehakse järeleaitamist. Kirjutamisoskust ei pidanud Eesti tuntud keeleteadlane talupoegadele üldse vajalikuks. Alles peale pastor Ahrensi surma 1863.a. ,kui tuli Kuusalu kirikuõpetajaks W. Kentmann, läks koolide asutamiseks lahti.
 
Kolga mõisniku Carl Magnus Stenbocki ja uue kirikuõpetaja ühisel nõul asutati Kolgas 3 kooli—Uuri, Hirvli ja Leesi kool.

Hirvlis tuli esimeseks koolmeistriks Hans Fromm (1843-1873). Hirvlis töötas ta 1867-1873. H.Fromm asutas Hirvli segakoori, mille esimene etteaste oligi Hirvli kooli avaaktusel. See oli kõige esimene koor Kuusalu kihelkonnas.

   Hans Fromm, 1867. a.

Hirvli kool õnnistati sisse 6.dets.1867.a. Selle kohta võib lugeda 1868.a. jaanuaris ilmunud „Eesti Postimehest“: „Koguduse õpetaja W.Kentmann olnud kooli pühitsemas ja Tõnu Schnell, koolimaja ehitaja, lasknud oma kulu peal laulud trükkida; ka Kolga mõisa pärispidaja, krahv Stenbock olnud seal juures. Koorilaulud olnud nii ilusad, et meie kirjasaatja ütleb:“Oh Postimees, oleksid sina seda kuulnud!“
Kahjuks Hans Fromm suri noorelt, sai Hirvlis töötada ainult 7 aastat. Tema järel jätkas kooliõpetaja ja laulukoori juhataja tööd Villem Hacker. Peale õp. Hackerit oli alates 1879.a. Hirvli kooli õpetajaks Jakob Wesirat (Vessart). Alates 1887.a. algas suur venestamine. Kuna õpetaja Vessart ei vallanud vene keelt, tuli tal koolist 1909.a. lahkuda.
     
1897.a ehitati valla kulul koolimaja vundamendile uus maja, muudeti ainult ruumide paigutust.
Aastatel 1909-1919 oli õpetajaks  Willem Uustalu.
1919.a. sügisel muudeti senine 3-klassiline kool 4-klassiliseks algkooliks ja õpetajateks olid Eugenia ja Aleksander Rõbakovid.
1921.a. ajutisteks õpetajate kohuste täitjateks Martin Jürgens ja neiu Anete Aalmann.
1922.a. valiti Kolga vallavolikogu poolt õpetajateks Juhan Schnell (Virgas) ja Paula Juhkov.
 
1928.a muudeti kool viie ja 1929.a. 6-klassiliseks kolme klassikomplektiga algkooliks.
 
1929.a . määrati maakonna koolivalitsuse poolt kolmandaks õpetajaks Elisabeth Sepp.
 
1929.a. kevadel alustati uue koolimaja ehitust arhitekt Edgar Velbri plaani järgi.

22.dets. 1929.a. õnnistati uus Hirvli koolimaja pastor K.Kentmanni ja preester Tõnsbergi poolt .

1929 – 1950.aastani oli Hirvli kool 6-klassiline,
1950 – 1970.aastani 4- klassiline,
1971 – 1971.aastani 2-klassiline. 1970/71. õppeaastal õppis koolis 7 õpilast ja 1. sept.1971.a. likvideeriti kool.


HIRVLI KOOLI ÕPETAJAD 

Olga Kärk  1941-42
Alice Raid  1942
Marie Kulpa  1942-43
Boris Kivik  1942-47
Helve Tamvelius  1943-70
Eha Kõnnusaar  1944-48
Anna Vessart  1945-46
Mari Meerik  1947
Clarissa Juurikas 1947-48
Magda Kiiroja  1947-48
Koidula Kangur  1948-50
Franziska Staselis  1948-49
Linda Annist  1948-50
Asta Välinurm  1949-51
Guido Mahkvei  1951-71
Eeva Rannik  1956-58

Üle kolmekümne aasta on õpetajatest töötanud Hirvli koolis Jakob Vessart ja Helve Tamvelius.

Teated Hirvli kooli ehitamise kohta ajalehtedes 

„Pärnu Postimees” ja „Eesti Postimees”.

Nowembri ku 24.päwal on Walkla ja 6. Detsembril Kolga kolimaea Hirwli küllas meie armsast õppetajast sisseõnnistud. Ni paljo kui mul neist kahhe kolimaea ehhitammisest teada, tahhan sulle kõnneleda. Aulik Walkla mõisa kindrali härra Rasaken, andnud kolimaea ehhitamisse tarbeks palgid koolmeistre üllespiddamisseks maad. Wallavannem, kes üks tru mees, lasknud maea omma üllewaatamisse al kennaste üllesehhitada. Pühhitsemisse päwal olnud aulik kindrali herra omma proua ja lastega ka seal. Senna tulles olla koolmeister Juhhan Tuts neid kolimaea eeskoeas  selle lauluga” Oh wõtkem Jummalat” wastowõtnud, mis peale ka kohhe õnnistaminne tulnud, kus ka üks wanna emmake Jummala armu sanud. Pärrast õnnistammist on õppetaja, wallavannem ja paljo teisa koggokonna liikmid aulikuo kindrali herrat kolimaea eest tännanud. Koli heaks on aulik kindrali herra kinkinud üht mailma kerra (Globus), üht lampi, ramatuid, tahwlid ja muid koli tarwistussi. Rahwas olnud pissut kokko tulnud, mis selle süüks antakse, et rummalus õue wärrawad eest kinni pannud. Eks olle ikka siin ja seal weel kuulda :”Mis kasso kool meile toob?!”- Säh, seal ta nüüd on! Innimesse lom on mailma tulnud, eks ta ka ei pea tarkust nõudma, ilma selleta on ta kui pimme ilma juhhita.

Hirwla kolimaea, Kolga wallas, sanud ka sel suwwe ehhitud. Selle walla wannem, kes üks holas terrawa waimoga mees, piddanud Aprilli kuul sedda nõu, üht uut kolimaea ehhitada ja olla sedda omma ausa mõisa herrale teada andnud. Se olla mõisa herrat rõmustanud, kes ka warsti ommalt poolt kolimaad ja palgid kinkinud. Maea olla kenna ja rumikas. Pühhitsemisse päwal olnud rohkeste rahwast koos ja nende hulkas ka aulik mõisa herra grahw Stenbock omma prouaga. Meie armas õppetaja on Taweti 103 laulu sõnnade järrele üht armast ja kallist kõnnet piddanud. Pühhitsemisseks ollid issiärralikud laulud trükkitud. Selle koli koolmeister Hans Fromm, üks armas Issanda sullane, on mõnned kennad laulud nelja haelega laulnud, mis ülle keik rõmustanud. Weel on meie kihhelkonnas kaks uut kolimaea wamis, mis õnnistamisse järrele otawad. – Meie kirriko herral on kõwwa nõu meie kihhelkonnas laulo ja mängo seltsisi  assutada., et koddo ja kirrikus Jehowale kitust ja tänno woiwad anda.

Harjo makonnast. (Ikka eddasi!)

Meile tulli pühhade aeal Kusalo kihhelkonnast kirri, kust jälle näeme, et ka Eestimaal koliassi mitte ei uino, waid ärkab. 8. Detsembril on Kolga walla Hirwli külla uus kolimaea sisse õnnistud, mis wägga kennaste ja lõbbusaste sündinud. Kahjo, et meie ruum ei jätgo kõik üllespanna. Kogg. Õpp. Kentmann olnud kolipühhitsemas ja Tõnno Shnell, kolimaea ehhitaja , lasknud omma kullo peale laulud trükkida; ka Kolga mõisa pärrispiddaja, grahw Stenbock olnud seal jures. Korilauld olnud ni illusad, et meie kirjasaatja ütleb:”Oh Postimees, olleksid sinna sedda kuulnud! Se olli ommeti korilaulmine!” No sedda parrem. Õpp. Teinud wäggewa kõnne ja palwe, lauljad laulnud mõnnusaste ja nõnda sanud kolimaea wisi pärrast pühhitsetud. Seal olla ka nõuuks wõetud õppetaja  ja wallawannema abbiga lauloseltsi assutada, kelle kassa laulolehtede eest  sissetulnud rahhaga olli assutud.- Kolimaea olla suur ja kenna somuskattusse ja kahhe korsnaga hone, rumikas ja kõlblik.Jürripäwa aeal wõetu alles ehhitamisse nõu ja Jõuluks olli kõik walmis; seal siis wahwaste tööd tehtud ja waewa nähtud; isseärranis wässimatta olnud seal jures tallitaja Peter Pawel. Agga mis tännowäärt, selle eest peab tännatama: grahw Stenbock ei olle mitte üksi kolimaea ehhitamisse materiali, waid ka kue-päwa maad kolikohhaks kinkinud. – Hakkaks agga meie rahwas ennam ärratundma, et neil parrema õppetussega kõige parremat pakkutakse; ilma selleta ei aita kõik mu assi mitte paljo.

Vaba Maa, 1928. 9.mai, 106,7

Kolga valla uus koolimaja.

Kolga vallavolikogus kinnitati uue Hirvli algkoolimaja  ehituskavandid ja otsustati koolimaja ehitamiseks riiklikku laenu teha 20000 krooni.

Vaba Maa, 1928. 3. aprill, 125,6

Uue koolimaja ehitamine Kolgas.

Kolga vallavolikogu koosolekul võeti Hirvli algkooli uue koolimaja ehituskavand vastu. Otsustati Harju maavalitsuse ees palvega esineda, et maavalitsus 20000krooni laenu eest, mis koolimajade ehitusfondist tehakse, vastutuse enese peale võtaks.

Vaba Maa, 1928.14 juuli, 160,6

Kolga valla uus koolimaja Hirvlis.

Kolga vallavolikogu otsustas Hirvli algkooli jaoks uue maja ehitada, mis eelarve järele läheb maksma 26874 krooni. Et vana koolimja lagunenud ja seal tarvilikud ruumid puuduvad, tunnistati tarvilikuks uue koolimaja ehitustöö ühe aasta jooksul läbi viia, nii et kool uues hoones 1929. aasta sügisel töötama võiks hakata.

Plaani järele tuleb hoone ühekordne katusekorraga puuehitus. Uues koolimajas on ette nähtud ka pidusaal näitelavaga. Näitelavana võib kasutada käsitööklassi põrandat, mis kõrgemal asub, kuna klassi ja saali vahelist liikuvat vaheseina pidude puhul kõrvaldada võib.

Vallavalitsus pööras Harjumaa koolivalitsuse kaudu Haridusministeeriumi poole, et vallale ehituse läbiviimiseks 20000 krooni laenu antaks.

PÄEWALEHT.

Kolga krahv Stenbock on üles näidanud ka heldust vallarahva vastu. Nii on ta 1864.aastal andnud Uuri külas Luha rendikoha 21 tiinu 1456 ruutsülda Kolga vallakooli asutamiseks, sellest põllumaad 5 tiinu 1696 r/s, heinamaad 10 t 864r/s, karjamaad 4, 1488, metsa 864 r/s, jõudemaad 1344 r/s. Koolimaja koht oli palgaks koolmeistrile. Samuti anti talukohti Hirvli, Kõnnu, Leesi kooli jaoks. Kohad anti ainult vallale kasutamiseks, mitte pärisomandiks.

1898.a., kui hakati Uuri vallakooli asemele rajama 2.kl. ministeeriumikooli.27.aug. Kolga krahv Stenbock Mihail Mihailovitš annab koolimaja koos maaga Haridusministeeriumi käsutusse sümboolse rendimaksu eest 1 rbl. aastas. Tema õigusjärgsed pojad Peeter ja Wsevolod kohustuvad isa lepingutingimustest peale isa surma kinni pidama. (f.5212 nim. 1 sü.410 lk.17)

Uuri ministeeriumikooli asjus kirjutab „Eesti Postimees” 1897.a. 25. sept nr. 39 järgmist:

Omalt maalt:- juuni kuus Kolga krahvihärra Stenbock pani Kolga valla volikogule ette, et siin valdades peale vallakoolide üks suurem kool peaks olema, kus rohkem õpetust iseäranis vene keeles peaks saama, püüdis ka rahvale selgeks teha, mis kasu üks kõrgem kool teha ja saata jõuab. Kohaline komissari härra seletas vene keeles, mis vallakirjutaja vahelträäkijana ümber pani, umbes sedasama ja soovis, et kolm suurt valda – Kolga, Kiiu ja Kõnnu- ühtekokku heidaksivad ja ühe kaheklassilise ministeeriumikooli kulud oma kanda võtaksid, mis väga suured ei saa olema, sest Kolga krahv lubas omalt poolt koolile Kahala mõisa ruumid anda, et valdadele üksi kooli sisseseadmise ja ülalpidamise kulud kanda jäävad. Kooliõpetaja palga ja mööbli eest saab muretsema kroonu. Pääle selle pandi ette kihelkonna tohtri küsimus, kus iga hinge pealt tohtrihärra palgaks 30 kop. Ja veel muud tohtrihärra tingimused. Kolga krahv nimetas, et kui vald tema tingimused tohtri kohta tagasi lükkab, siis võtab ka tema oma lubadused kooli asjus tagasi. Valla volikogu otsus – vald soovis kooli ja lubas tohtrihärra palgaks 20 kop. Iga mees hinge peale võtta. Kiio vald soovis kooli, tohtrit ei soovi kogukonna kulude peale võtta. Kõnnu vald ei soovinud kumbatki- ei kooli ega tohtrit. Sellegi pärast saab kool krahvihärra toetusel ülema poolse lubaga kokku asutatud ja ka tohter  saab kuulu järele ametisse jääma  ja Kuusalu apteegis haigeid vastu võtma. Kõnnu valla mehed lubanud oma lapsed Palmse valla Liiguste kooli saata, mis neile lähemal on.

„Postimees” nr. 234, 22 okt 1899.a.

...Kolga rahvas saab tänavu kaheklassilise Ministeeriumi kooli. Ruumikas kahekordne kivimaja, mis vald kevadel oma kulul ehitama hakkas, saab sügiseks valmis ja kui ülaltpoolt luba käes, saab õpetusega peale hakata juba tänavu.”

26.juuni 1890.a. „Postimees” nr. 56 teatab, Kuusalu kiriku juurde saab apteek asutatud.

Kolga krahv Mihail stenbock oli oma suhtumises talupoegadesse lihtne ja lävis nendega. Nii käis ta Hirvli kooli avamisel, pidudel ja organiseeris neid ka ise. Tema tütar natalie oli ettevõtliku loomuga ja armastas tegelda seltskondliku elu korraldamisega. Isa M.Stenbock ehitas tema soovil tsitresse suveteatri, kus ta tegeles seltskondliku elu korraldamisega. „Postimees nr. 147 1894 teatab, et Suviste keskmisel pühal Kolga mõisas pidu peeti, mis hästi korda läks. Leesi kabeli aluljad koos oma juhatajaga olid suure kiituse seal ära teeninud.

  

Kuusalu kirikuõpetaja Woldemar Kentmann oli koolikohtu liige. Tema märkustest võime välja lugedaseda, et teda ei huvitanud mitte üksi katekismuse ja usuõpetuse õpetamine, vaid kõik õppeained ja kooli heaolu. Koolitöö sisulist täitmist kontrollis ka kihelkonna koolikohtu vanem Kolga mõisa krahv Stenbock. Toome siin ära ühe tema märkmetest:

Kõnnu  valla Loksa kooli prottokolli raamat 1874.a. ja nenda edasi:”Käisime tänasel pääwal koli watamas ja leidsime kolitubba ja lapsed puhtad. Kolis oliwad 44 lapsed, 4 aiguse pärrsat pudo.

Luggemine ja kirjotamine olliwad head. Tahvli-rehhendamine olli üllepea hea. Pea-rehhendamine peab sama weel ennam õppetatud. Wenne keel: wannemad poisid ja kolm tüddruket mõistsiwad luggema ja kaks poisid ümber pannema. Wokabled olliwad heast õppetud. Geograhwia olli hea. Hewtid olliwad ennamiste puhtad ja kirri ennamiste selge.”

Georg Brockhausen                         C.M.von Stenbock

Kirriko vöörmünder                        Kihelkonna kolikohtu  wannem Herra

Koolipidamise seadus Eestimaal 1867.a. kirjutab:

„Mõisa-ja wallakolides tulleb õppetada:

Selget mõistlikku ramato-luggemist

Katekismuse tundmist

Kirjutamist

Rehhendamist tahwli peal ja iseäranis ka peast

Piiblilugude tundmist

Laulmist

Ommeti ei kelata mitte veel muid tarwilisi asju õppetada agga muud suuremat õppust wõiwad need lapsed üksi saada, kes enne nimmetatud õppusega jubba selgeks sanud...

1875.a. kooliseaduse § 2 näeb ette, et koolis tuleb õpetada:

.... maakeel ja wene keel; wiimane seda mööda kuida õppetuse jõud kannab; ommeti peab ikka ettetulewa wie aastaga kõikes kogukonna kolides wene keele õpimine ülevõetud saama...

1878.a.kooliseaduses §  28 näeb ette:

„Õpetuse asjad on koolieaduse järele:

Jumala  sõna õppetus

Eesti keele lugemine

Kirjotammine

Rehhendamine

Geograhwia

Laulmine

Wene keele õppetus

Muid asju aga sünnib ülema kookohtu loaga üles-wõtta, soowida oleks turnimine ja tüttarlastele näputöö õppetus.

1870-71õ/a kohta on olemas Loksa kooli tunniplaan, millest näeme, et õppetöö sisuliselt toimus viiel päeval ja seitse tundi päevas, kokku 32 tundi nädalas.

Kolmanda talve koolilaste ja teise talve koolilaste tunniplaanid on ühesugused.

1870.a. tunniplaanide ja Loksa kooli õpilast Maili Tammviljuse koolitunnistuste 1881-1884.a. põhjal:

ÕPPEAINE NIMETUS       II JAGU    I JAGU

Usuõppetus                          6 tundi      6 tundi

Kalligraphia                         3 tundi      2 tundi

Peast kirjutus                        --              2 tundi

Sõna järel kirjutus                1 tund       3 tundi

Laulmine                              6 tundi       6 tundi

Numbrite kirjutus                 4 tundi          --

Tahwli peal rehkendamine    --              4 tundi

Peast rehkendamine              2 tundi       2 tundi

Numbrite lugemine               1 tund        1 tund

Werimine                              3 tundi       1 tund

Lugemine                              5 tundi      3 tundi

Notideõpetus                         --               1 tund

Maade õppetus                       1 tund       1 tund

KOKKU:                               32 tundi    32tundi

KOOLIEELNE ÕPETUS JA ÕPPETÖÖ KORRALDUS.

1867.aastal maakoolidele välja antud kooliseadus § 2 näeb ette:”Igga wald (kogukond) , kus peale 300 mees- ja naesterahva hingi on peab ommale koli asutama ja ülles piddama.”

Kooliseadus nägi ette, et 7 – 10 nda eluaastani pidid lapsed õppima vanemate juhendamisel lugema, numbreid tundma ja viis katekismuse peatükki peast ütlema. Seda nimetati koduõpetuseks.Koduõpetust kontrollis köster-kooliõpetaja või kirikuõpetaja kaks korda aastas. Sügisel enne koolitöö algust ja kevadel märtsi-aprilli kuus. Kirikus anti rahvale teada, et sellel päeval toimub kodulaste „katsumine”. Igas külas oli kogunemisekohaks määratud üks suurem talutare. Tavaliselt kontrollis lapsi kohalik kooliõpetaja koos Kuusalu kirikuõpetaja W.Kentmanniga.. Noorematele lastele, kes oskasid hästi lugeda, anti kingituseks piltkaarte ja vanematele lastele usulise sisuga raamatuid. Need lapsevanemad, kelle lapsed nõutut ei osanud, said noomida.

1875.aasta kooliseadus näeb ette:

„10 – 13.a sadik peavad lapsed nelli pääwa nädalas kolis käima. Need kolilapsed, kes nende kolme aasta sees kõik koliasjad ei olle välja õppinud peavad veel kolis käima, kunni nemmad tunnistuse kirja saavad.