Hirvli KÜLA

* Elanikke külas: 89 (29.05.2024)

* Küla pindala: 11,5 km2

* Koordinaadid: 59* 26´ N, 25* 33´ E





Hirvli (küla Harju maakonnas Kuusalu vallas; Kuusalu kihelkond, Kolga mõis). 

1241 - IRMARI
1455 - HERMEL
1467 - HIRMELL
1798 - HIRMELA
1844 - HIRMLI




HIRVLI - /1938/

* küla Kolga vallas, lõunaosas;
* Sigula, Kursi, Aruküla vahel;
* enamik haguküla, keskel ja läänes osalt tänavküla.
* Hirvli külas on järgmised talud: Silla, Tammepõllu, Lauri, Lõukese, Vanarebase, Nõmme, Suurküla-Kingu, Sillarebase, Arikese, Lombi-Mardi, Haraka, Kostalu, Kubja, Lombi-Jaagupi, Taganõmme, Nõmme /=Nõmme-Jaani/, Arikese II, Uuetoa, Hindreku, Paju, Keskküla, Jalasiimu, Kuuse, Lagasiimu /=Kadapiku/, Kooli-Hinga, Vanakõrtsi, Kõvera-Kaarli, Taganõmme II, Hinnu, Kabaka, Tõrvaaugu, Sope, Liipõllu, Aukemäe, Kõvera-Käspri, Hiie, Pauna, Lombi, Vilu, Kiviaia, Koolimaa, Linajärve, Lihalõpe /=Ossilõpe/, Lehtmaja, Männimetsa.

/Aita Karjatse "Hirvli küla ajaloost I", Tallinn 1990/



HUVITAVAT...

* Hirvli küla maadel, edelaosas on samblavaibaga kaetud rabakivist hiidrahn – Luuba kivi, 10,1 x 7,9 x 4,1 m, ümbermõõduga 26,4 m.

* Hans Johannes Fromm oli Hirvli kooli esimene koolmeister, kes asutas Hirvli segakoori ja Kuusalu meeskooori. H.J.Fromm oli Kuusalu kihelkonna haridus- ja kultuuritegelane, kelle juhatusel võttis Kuusalu kihelkonna ainuke koor osa 1869.a. esimesest üldlaulupeost Tartus.

* Rahva seas on legendidega kuulsaks saanud Kabaku-Kaarel, kelle sepistatud värsid ei ole kahjuks üles kirjutatud.

*  Kuulus selts oli Hirvli Maatulundusklubi.

* Kunagine 8 adramaaga küla (Irmari, Kirikukülast Kuusalust 7 km idas) kuulus Gotlandi tsistertslastest munkadele, kes rajasid ka Kolga kloostri ja ehitasid Kuusalu kiriku.



AJALOOST...

Kuusalu kihelkond oli inimeste poolt asustatud juba nooremal kiviajal ja pronksiajal. Seoses inimeste siirdumisel põlluharimisele tuli mitmeid muutusi. Praeguse asustuse algmed peaksid ulatuma keskmise rauaajani. Muistse iseseisvuse lõpul kuulus Kuusalu Räväla maakonna Rebala nimelisse kihelkonda.

1219.a. saabusid taanlased Eestisse ja selle järel on Kuusalu kihelkonna vaimulik võtnud ise ette külade ristimist, nimedeülesmärkimist ja adramaade arvu kindlaks määramist. Kuusalust 7-kilomeetrit idast on ta märkinud Irmari küla, kus oli 8 adramaad seega võis elanike arv ulatuda 56-ni.

Irmari  (Hirvli) kuulus tollal koos Sigula, Kahala, Kullava, Uuri, Kalamäe ja Kolgaga Ojamaalt tulnud tsistertslastest munkadele ja moodustas Kolga ehk Põdratu suursaraskonna laiemas mõttes.
1259.aastal kinnitas Taani kuningas Erik V Klipping Irmari lääni-isand Saxole.
1455.aastal mainitakse meie küla kuuluvat ordumeister Hans Soyle.
Ajalooürikutes mainitakse küla Hermel’i ja Heremel’i nime all 1467.a.
1487 - 1497 kuulus küla perekond Lodele.
1581.a. anti Kolga mõis Rootsi kuninga poolt lääniks võidukale väepealikule Pontus de la Gardiele.
1637.aastal oli meie külas 14 adramaad, 1683.aastal 16 adramaad.
Ja peale näljaaega oli 1712.a. –7 talu, 1716.a.-5 talu.
Hirvlis oli talude arv 1732.a.--11, 1739.a.—14 talu ja 1782.a. –20 talu kuni 19.saj. keskeni.

Hirvli kool õnnistati sisse 6.dets.1867.a. Samal aastal asutas Hirvli kooli esimene õpetaja Hans Fromm Hirvli Segakoori.
Hirvli kooli esimene õpetaja oli Hans J. Fromm (1843-1873). Hirvlis töötas ta 1867-1873. H.Fromm asutas Hirvli segakoori, mille esimene etteaste oligi Hirvli kooli avaaktusel. See oli kõige esimene koor Kuusalu kihelkonnas. Hirvli laulukoori oli kokku tulnud ümbruskonna nooremad inimesed, aga ka mõned vanemaealised. H.Fromm oli õpetanud lauljaid nooti tundma ja ka agaramaid noote kirjutama. Alguses oli lauldud kergemaid koraale ja ka ilmalikke laule. Mõned aastad hiljem oli asutud õppima raskemaidki koorilaule. Gustav Sandberg noorem teadis oma isa jutustuse järgi Gustav Vilbastele tõendada, et oli ette kantud isegi G.F.Händeli ``Halleluujat``.

Õpitud laulud kanti ette enamasti kirikus, sest puudusid rahva- ja seltsimajad, kus suuremale rahvahulgale laule ette kanda. Kontserdid olid tasulised. Saadud raha eest muretseti Kuusalu meeskoorile lipuriie Eesti esimesele laulupeole minekuks. Lipp oli valmistatud kiriklas pastor W.Kentmanni õe poolt, peale õmmeldud vastavad tähed ja aasta 1867, mil asutati Hirvli lauluselts.

Kuusalu kihelkonnas oli möödunud sajandil 27 kõrtsi, nendest Laurisöödi, Vanakõrtsi ja Kabaku olid Hirvli ümbruskonnas.
Aabergi Vanakõrtsi talus alustas tegevust raamatukogu, raamatukogu juhatajaks ja tehniliseks korrastajaks sai Peeter Paavel. 1924.a. moodustati Hirvli Raamatukogu Selts. Alates 1928.a. oli seltsi juures segakoor, mille juhatajaks oli kuni 1933.a.-ni Richard Sturm (Tormis). Õpiti laulupidude ja –päevade laule, esineti pidudel ja Kuusalu laulupäevadel koos teiste Kuusalu kihelkonna kooridega. Kooril oli oma hõbekirjadega valge siidist lipp.
Peale Richard Tormise lahkumist juhatas mõnda aega koori tema vend Valter Tormis. Valmistati ise Kuusalu kandi rahvariided ja käidi Tallinnas 1938.a. üldlaulupeol.
Nendel aastatel sai Kabaku talus alguse Evangeelsete Kristlaste-Baptiste osakond, kus käisid inimesed kogu ümbruskonnast kuulamas Jumala sõna.

1926.a. asutati Hirvli Maatulundus ja Kultuuri Klubi Johannes Tomingase, Eduard Laurendi (Launurm) ja Aleksander Paaveli eestvõttel. Koos hakati käima esialgu mitmetes taludes, hiljem põhiliselt Paju talus. 1934.a. nimetati klubi ümber Üle-eestiliseks Noorsoo Ühenduse (ÜENÜ) Hirvli osakonnaks . Juba 1927.a. hakati välja andma noorte omaloomingulist kirjanduslikku ajakirja ``Noor Kündja``.     Noortel oli oma väike raamatukogu peamiselt põllumajandusalase kirjandusega, korraldati loenguid, õppereise, ekskursioone, aianduspäevi, piduõhtuid jne. Võeti osa spordi-, lüpsi- ja ketramisvõistlustest, esineti põllumajandusnäitustel Kuusalus, Tallinnas ja Kehras.
ÜENÜ Hirvli osakonna liikmeid oli mitte ainult Hirvlist, vaid kogu ümbruskonnast – Sigulast, Uurist, Kahalast, Kosust ja Kursilt. 1934.a. ulatus liikmete arv ligi kuuekümneni. 1937.aastast osakonna töö soikus kooli juhtkonna tugeva vastutegevuse tõttu. 1938.a. suuremaks noorte ühisettevõtmiseks sai Pauna talu suure kivi juurde kiige ja tantsuplatsi ehitamine.

Enne 40-ndat aastat oli Hirvli külas 40 talumajapidamist.
Peale sõda oli jäänud 38 talu, millest moodustati 8.aprillil 1949.aastal kolhoos „Ühisjõud„. Hiljem liideti veel Sigula ja Kosu küla kolhoosid.
1979.a. moodustati Kahala sovhoosis Hirvli ja Kahala osakond. 1983.aastast kuulus S.M. Kirovi nim. Näidiskalurikolhoosile.

Eesti Vabariigi tulekuga 1991. aastal tagastati endistele omanikele talumaad.
Kolhoosi ajal avati Hirvli vanas koolimajas toidupood.

Koostas Aita Karjatse

Kasutatud kirjandus: H.Tampere Vana Kannel III ,1938 ja G.Vilbaste käsikirju. Kirjanduslik almanahh „Noor Kündja“
Tellimine: Postitused (Atom)